Investor Toomas: investeerimine, õiglus ja mõrv

Juhtusin maikuus Stanfordi ülikoolis kuulama sellist meest nagu Bill Browder. Tõtt öelda ei öelnud siis see nimi mulle midagi, aga ma läksin ettekannet kuulama, kuna see oli seotud Venemaa ja investeerimisega. Ta esitles enda värsket raamatut „Red Notice”, milles ta jutustab oma eluloo, kuid mitte ainult. See on raamat suurtest võitudest ja kaotustest, Venemaast pärast kommunismi kokkuvarisemist ning enneolematust pettustest ja korruptsioonist, mis läheb mõrvani välja. 

Browderi ettekanne Stanfordis oli äärmiselt hea. Ta suutis rahva laginal naerma panna, kuid tekitada ka õhkkonna, mis oli jäine ja õõvastav. Pärast ettekannet ei jäänud mul võimalustki tema raamat ostmata jätta. Peale selle õnnestus mul temalt raamatusse pühendus saada. 

25 miljonilt ühe miljardini

Browderi vanaisa oli kahe maailmasõja vahelisel ajal USA kommunistliku partei juht, elades teatud aja Moskvas ning kandideerides isegi Ühendriikide presidendiks Franklin Delano Roosevelti vastu. Browderi vanemad olid haritlased ja nende vastu mässamiseks otsustas noormees hakata kapitalistiks ning minna oma vanaisa jälgedes Ida-Euroopasse – koht, kuhu keegi ei tahtnud 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses minnagi. 

Pärast kommunismi kokkuvarisemist märkas ta, kui odavalt erastati Ida-Euroopas ja Venemaal riigifirmasid. Leidnud endale investorid, pani ta Moskvas püsti firma Hermitage Capital, mis investeeris fondi kaudu Vene börsile. Tema ettenägelikkus kandis vilja ning 1998. aastaks oli 25 miljoni dollariga alustanud fond kasvanud ühe miljardi peale. 

Venemaa majanduskrahhi järel jäi sellest alles vaid 100 miljonit, kuid Browder ei andnud alla ning 2000ndate keskpaigaks oli fondi maht tõusnud 4,5 miljardile dollarile. Browder tõusis Venemaa suurimaks välisinvestoriks. Ta hakkas enda analüüsidega ja koostöös pressiga avalikustama oligarhide korruptsiooni, kuniks see tema vastu pöördus. 

Venemaa suurim maksupettus

Browder visati 2005. aastal Venemaalt välja, ta viisa tühistati ning tema varasid hakati varastama. Olukord läks sedavõrd kaugele, et tema firmadega seonduvalt sooritati Venemaa suurim, 230 miljoni dollariline maksupettus.

Pettuse avastanud ja sellest ametivõime teavitanud maksuadvokaat Sergei Magnitski arreteeriti. Vangistuses piinati ja peksti teda kuni ta lõpuks suri 2009. aastal. Tema järgi nimetatigi nn Magnitski nimekiri, mis seab viisapiirangud Venemaa inimõiguste rikkujatele.

Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kes huvituvad varajasest kapitalismist Ida-Euroopas, investeerimisest alahinnatud aktsiatesse, elulugudest, korruptsioonist, inimõigustest, elust Moskvas või kes lihtsalt otsivad väga head lugemist.